I/O (Input/Output)

POST (Power-On Self-Test)

käivitustest Buutimise esimene faas, mille eest vastutab BIOS ja mille käigus

kontrollitakse BIOS’i koodi terviklust.

Tehakse kindlaks arvuti käivitamise põhjus (külmkäivitus, soekäivitus ),

leitakse üles süsteemi põhimälu ning kontrollitakse selle suurust ja korrasolekut.

Leitakse üles, lähtestatakse ja kataloogitakse kõik süsteemisiinid ja seadmed,

vajaduse korral antakse osa funktsioone üle spetsialiseeritud BIOS’itele (näit. SCSI BIOS, video-BIOS jt).

Pakutakse kasutajaliidest süsteemi konfigureerimiseks,

identifitseeritakse, organiseeritakse ja valitakse välja buutimisele kuuluvad seadmed,

luuakse opsüsteemile vajalik keskkond.

Tavakasutaja jaoks on käivitustest lihtsalt arvuti sisselülitamisel või taaskäivitamisel ilmuv must ekraan, kus on näha andmeid süsteemi kohta ja jookseb mälutest. Kui käivitustest lõpeb, algab automaatselt opsüsteemi laadimine.

Swapping

swapping ehk saalimine Saalimine tähendab programmi üleviimist kiirest mälust (muutmälust) aeglasse mällu (kõvakettale) ja vastupidi. 

Esimest nimetatakse väljasaalimiseks ja teist sissesaalimiseks. Sageli mõeldakse saalimise all nimelt kõvaketta (või saalimisfaili) kasutamist virtuaalmäluna või saalimisruumina.

Kui programmi peab täitma hakkama, näit. kui seda nõuab plaanur (scheduler), siis saalitakse see sisse muutmällu ning kui see mingil põhjusel ei saa enam edasi töötada või plaanur otsustab, et programmi ajalimiit on täis, siis saalitakse see jälle välja.

Selline saalimine erineb lehekülgede saalimisest, kus saalitakse sisse ja välja ainult programmimälu osi (lehekülgi)

DOS ei võimalda saalimist, kuid enamik teisi opsüsteeme (MS Windows, OS/2, UNIX jt.) kasutab seda tehnika

Operatsioonisüsteemid

Operatsiooni süsteemi kirjutamine on väga aeganõudev protsess. Kogenud programeerija kirjutab umbes 100 000 rida aastas. näiteks Windows 7 OS koosneb umbes 7-8 miljonist koodireast. Iga järgnev versioon tehakse eelmisest keerulisem ja mahukam.
Kuid mida keerulisem süsteem seda suurem veaprotsent sellel on. Selleks et värskest OS-ist vigu kiiremini leida lastakse enne lõppversiooni avalikustamist välja beeta versioon, mida kasutajad saavad testida ja vigadest tootjat teavitada.

Kahendsüsteem

Kahendsüsteem ehk binaarsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2.

Kahendloogikas öeldakse numbrimärgi 1 kohta "tõene" ja numbrimärgi 0 kohta "väär".

Kahendsüsteemi põhiliseks kasutusalaks on arvutid. Kuigi enamasti lähtuvad arvutite ja muude elektroonikaseadmete mikrokiibid kahendloogikast, ei ole see ainuvõimalik arvusüsteem arvutisiseseks andmete vahetamiseks või säilitamiseks.

Kahendsüsteemis esitatakse arve samal põhimõttel nagu kümnendsüsteemis või mis tahes muus positsioonilises arvusüsteemis. Erinevus kümnendsüsteemist seisneb selles, et kümnendsüsteemi alus on 10 ja vastavalt on ka numbrimärke kümme (0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9). Kahendsüsteemis on kohakaaludeks kümne astmete asemel kahe täisarvastmed.

Kahendsüsteemis toimub arvude loendamine järgmiselt: 0, 1, 10, 11, 100, 101, 110, 111, 1000, 1001 jne. Mitmekohalist arvu tuleb lugeda nii, nagu iga koht oleks eraldi number, näiteks: 10 tuleb lugeda "üks, null", mitte "kümme". Et kasutada saab ainult kahte sümbolit (0 ja 1), siis juba kümnendsüsteemse arvu 2 esitamiseks tuleb kasutada mõlemat: 10. Väikseima kohakaaluga (2⁰=1) koht muutub iga kahe arvu järel, järgmine iga nelja arvu järel, edasi iga kaheksa arvu järel jne. Iga järgnev järgukaal on eelnevast kaks korda suurem, millest tulenebki see, et järgukaaludeks on kahe täisarvastmed.

Protsessor

Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab masinkoodis antud käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest.
Enamasti mõeldakse protsessori all arvuti keskprotsessorit.
Personaalarvutites ja digijuhtimisega seadmetes kasutatavaid protsessoreid nimetatakse protsessorikiipide väikeste mõõtmete tõttu sageli mikroprotsessoriteks.

Protsessori tööpõhimõte
Masinkoodi käsu täitmiseks tuleb käsuga viia läbi teatud hulk tegevusi: käsk tuleb kindlasti juhtseadme poolt dekodeerida, seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees käsukonveier, ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida tuleb käsu täitmiseks teha. Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Kuna keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Mõte seisneb selles, et kui käsku on dekodeeritud ja seda hakatakse täitma, siis samal ajal hakatakse järgmist käsku juba dekodeerima.

Siin üks video, mis seletab väga hästi protsessori tööpõhimõtet:

Operatsioonisüsteemid

Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis haldab arvuti riistvara ja arvutis olevaid tarkvarasi ja pakub tavateenuseid kasutajale arvutis olevaid teenuseid.
Populaarsed tänapäevased operatsioonisüsteemid  on: Microsoft Windows, Mac OS, Android, Linux.

jaanuar 2015

Operatsioonisüsteemi ülesannete hulka kuulub:

• Arvuti protsessoriresursside jagamine protsesside vahel. Multitegum-opsüsteemis, kus samaaegselt võivad töötada mitu programmi, määrab opsüsteem ära, millised rakendused ja millises järjekorras peavad töötama ning kui palju aega tuleb igale rakendusele anda, enne kui järjekord läheb järgmise rakenduse kätte (ressursijaotus).
• Operatiivmälu haldamine. Opsüsteem juhib operatiivmälu ühiskasutust rakenduste vahel.
• Failide haldus.
• Sisend-väljundsüsteemide (I/O) haldamine – andmevahetus välisseadmetega – salvestusseadmed, printerid, ekraanikuvad jm.
• Arvutivõrkude tugi.
• Arvuti turvalisuse tagamine.
• Käskude interpreteerimine.

Protseduuri kirjeldus

Tegime protseduuri kirjelduse flow chart meetodil.